Jõuluootuse seiklus

Esmaspäeval, 30. novembril toimus meie koolis algklasside õpilastele seiklusmäng "Jõuluootuse seiklus". Igast klassist osalesid 4- 7-liikmelised võistkonnad. Seikluse jooksul hüpati täpsuskaugust, nuputatati, joonistati.

Meie klassi võistkonnad olid tublid!
Nende tulemused olid :
I koht - võistkond Nõiad
II koht - võistkond Potter
III koht -võistkond Võsavillemid

Lõppes laste kunstivõistlus "Joonistame muinasjuttu!"

Osalesime ajakirja "Täheke" ja Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud laste kunstivõistlusel "Joonistame muinasjuttu!". Parimate tööde hulka valiti meie klassist Anastasija Firsanova ja Karin Leiese joonistused. Valitud töid saab näha Tallinnas Euroopa Liidu majas 4.detsembril avataval näitusel. Anastasija joonistuse detaile kasutatakse Euroopa Parlamendi 2010.a. lauakalendri kujunduses.
Aitäh tublidele joonistajatele!

Loe veel: http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2009/November/pr-2009-November-01.html

Vaata joonistusi: http://www.facebook.com/album.php?page=5&aid=126286&id=158493618156

Karini joonistus "Punamütsike"

Meil oli kadrihommik

Kadrisantidel on kombeks joosta peredes kadripäeva eelõhtul ehk kadrilaupäeval. Meie käisime kadrisandis kadripäeva hommikul. Riietusime kadrideks ja läksime külla naabritele 2.a ja 2.c klassile. Tutvustasime kadrikombeid, laulsime kadrilaule, esitasime mõistatusi.

Aitäh külalislahke vastuvõtu eest 2.a ja 2.c klassi õpilastele ja õpetajatele!

Jalutuskäik dinosaurustega

Pühapäeva hommikul sõitsime terve perega Tallinnasse "Jalutuskäik dinosaurustega" vaatama. Jalutuskäik viis meid miljoneid aastaid ajas tagasi, kui maakeral oli ainult üks manner nimega Pange. Seal ei kasvanud taimi ja seal valitsesid dinosaurused.
Etenduse alguses räägiti dinosaurustest ja näidati nende pealuud. Etenduse jooksul nägime paljusid elusuuruses saurusi, kuidas nad liikusid ja mida sõid. Õhtujuht rääkis, kuidas maakera arenes, kuidas taimed ja lilled, mida seni veel ei olnud, hakkasid kasvama. Lavale tuli ka kõige suurem rohusööja dinosaurus, kelle pea ulatus Suurhalli lae alla.
Minule meeldis kõige rohkem etenduse lõpp, kui lavale tulli pisike türannosauruse poeg. Ta tegi nii naljakat häält, et kõik hakkasid naerma. Natuke hiljem ilmus ka suur türannosaurus Reks, kes oli kõige ohtlikum ja suurem lihasööja sellel ajastul. Etenduses tuli ta päästma oma poega teiste sauruste käest.
Shou lõppes meteoriidi tulekuga ja suure pauguga. Õhtujuht selgitas, et see oli dinosauruste väljasuremise põhjuseks.
Kogu see etendus tundus väga tõelisena ja mina sain sellest suure elamuse.

Muljeid kirjutas Helina

Vaata veel: http://www.dinosaurused.ee/dinos_et.html

Appi! Ooper!?

Reedel, 13.novembril sattusime täiesti ebatavalisse koolitundi, mis toimus meie kooli aulas. See oli ooperitund, kus õpetajateks ooperilauljad Vanemuise teatrist. Tundi andsid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul, klaveril saatis kontsertmeister Made Sõlg. Nad õpetasid, kuidas ooperit kuulata ja mida ooperis vaadata.
Kuulata sai katkendeid mitmetest ooperitest: G.Bizet "Carmen", W.A.Mozart "Võluflööt", E.Humperdincki "Hansuke ka Greteke" jt.

Mida saime teada? Mis meile meeldis?

Rahel Ariel: Nad tutvustasid põnevalt ooperimaja. Nägime ooperimaja pildil.
Ranel: Meie kooli ooperitunnis räägiti sellest, kuidas vanasti käidi ooperit vaatamas, mis asju ooperietendusel kasutati ja kuidas neid kasutati.
Agate: Ooperis on spetsiaalne nuga, mis on kummist ja suits on selline, et kui puhud, siis on nagu päriselt, aga tegelikult ei ole päriselt.
Sebastian: Mulle meeldis, et nad esitasid muinasjutte.
Henri: Ooper sai alguse Itaaliast. Ooperis lauldakse valju häälega.
Mia: Ma käisin ooperis. Seal lauldi kahekõnes.Ma ei tea, kuidas nad said laulda nii kõrge häälega?
Karl Jörgen: Mulle meeldis esimene ooperilaul.
Annabel: Naine laulis nii kena häälega.
Laura: Kahekesi lauldes tekib ilus hääl. Üks laul oli meie muusikaõpikust.
Hanna: Sain teada, et ooper on tegelikult näidend lauludega.
Liisa: Ooperis on esinejad kostüümides. Mulle meeldis see, et lauljad kutsusid lapsi endaga tantsima.
Anastasija: Inimesed, kes laval olid, kandsid uhkeid riideid.
Hendri Andres: See oli huvitav, kui nad laulsid tähestikuooperit.
Karin: Ding!!! Nüüd tean, et kõik ooperid pole suurtele! See elamus oli nagu oleksin olnud ooperisaalis! Oli põnev!

Ämblikud koolis

Kolmapäeval, 11. novembril oli koolis külaliseks Toomas Printsibel, kes tutvustas Lõuna-Ameerika ämblikke.

Mida saime teada ämblikest?

Helina: On olemas nõrga mürgiga linnutapikud ja tugeva mürgiga linnutapikud.
Ämblikud olid nii armsad!
Harry: Ämblike liike on väga palju. Mulle meeldis see, et ämblikud ei liigu päeval.
Rahel Ariel: Ma ei teadnudki, et tarantli hammustus polegi tappev!?
Emili: Nõrga mürgiga ämblikud ei tapa inimest ja inimene ei jää haigeks.Nõrga mürgiga ämbliku hammustus on sama valus kui mesilase nõelamine. Tugeva mürgiga ämblikud ei tapa tavaliselt, kuid võib jääda haigeks. Haigus kestab 3-7 päeva. Mõni inimene on ka ära surnud.
Ranel: Mina sain teada, kui suuri ämblikke on üldse olemas. Ämbliku suurus on natuke suurem kui lapse peopesa. Ämblikke on olemas triibulisi, ühevärvilisi ja kirjusid.
Liisa: Ämbliku pojad on peaaegu sama suured kui nende vanemad. Mulle meeldis üks triibuline ämblik. Huvitav oli see, kuidas ämblikult niiti välja tõmmati.
Anette ja Merilin: Ämblikel võib 100 -500 poega sündida.Väikesed ämblikud on palju mürgisemad kui suured. Need olid väga kaunid ämblikud.
Karl Jörgen: On olemas selline ämblik nagu punajalg. Mulle meeldis kõige pikemate jalgadega ämblik.
Karl Sebastian: Mulle meeldis see, et meile näidati kaugete maade ämblikke.
Hando: Suure ämbliku liikumist oli huvitav vaadata.
Agate: Ämblikul bõib olla ka punaseid laike. Eestis selliseid ämblikke ei näe, kui siis ainult muuseumis.
Karin: Ma arvan, et nii mõnigi sai ämblikehirmust lahti!
Hendri Andres: See linnutapik ehmatas mind , aga ta oli huvitav!
Margus: Ma sain teada, et kõige suurema ämbliku suurus on üle 10 cm.
Laura: Alguses ämbliku poegadel ei ole karvu.
Annabel: Ämblikel on sarnased nimetused. Mulle meeldisid nad, sest nad olid kenad ja neil oli palju jalgu.

Ämblikest saad lugeda veel : http://www.miksike.ee/docs/referaadid/amblikud_skorpionid_liina.htm

Joonistasime kodukakku

Loodusõpetuse tundides õpime tundma loomi ja linde. Kunstiõpetuse tunnis joonistasime aastalindu KODUKAKKU.
Siin on meie kodukakud.

EI GRIPILE!

Viimasel ajal oleme kuulnud ja lugenud ohtlikust gripiviirusest, mis on levima hakanud mitmes riigis ja ähvardab meidki.
Seda haigust saame ära hoida,kui peame kinni mõnedest reeglitest:



Tervisekaitseinspektsioon on koostanud gripi vastu võitlemiseks lehe, kust leiad vajalikku infot. LOE : http://www.gripivastu.ee/

10.novembril on MARDIPÄEV

Loe mardipäevast http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/mardipaev/mardipev.htm

Vaata multikat mardipäevast http://lastekas.ee/index.php?go=web&t=1&id=3219

Isadepäev

Isadepäevaeelne reede oli pühendatud isadele. Meie koolis on traditsiooniks saanud sel päeval kooli kutsuda isasid . 2.b klassis oli külaliseks Helina isa Erik, kes esines ühes õppetunnis õpetaja rollis. Tegelikult on isa Erik ametilt maastikuehitaja. Ta tutvustaski lastele oma ametit . Tema osales ka Tamula rannapromenaadi ehitamisel. Saime kuulda , kuidas valmis promenaad ning uurida rannaala plaani. Tund möödus kiiresti ja huvitavalt.
Aitäh Erik Härmale toreda tunni eest!


Tööõpetuse tunnis valmisid portreed isadest. Need on kingituseks isadele.

HEAD ISADEPÄEVA!

Meie isadel ja vanaisadel on kuldsed käed

Läheneb isadepäev. Sel nädalal oleme rääkinud tihti isadest ja vanaisadest. Selgus, et neil on kuldsed käed, mis oskavad paljusid töid väga hästi teha.
Arvutitunnis kirjutasime ja joonistasime nendest töödest. Meie jaoks oli arvutitöö üks esimesi katsetusi.

Projekt teemal "LOOMAD"

Loodusõpetuses õpime sel veerandil teemat "Loomad". Teema õppimise ajal otsime materjale loomade kohta ja valmistame novembrikuu lõpus POSTERI ehk plakati, mida esitleme klassikaaslastele. Looma valime loodusõpetuse tunnis loosiga.

Siin on tööjuhend iseseisvaks uurimiseks:

Ühe looma kohta otsivad informatsiooni 2 õpilast.
Jagage need tööülesanded paarilisega.

Uurige looma kohta:
1. Kuidas looma veel teisiti nimetatakse?
2. Missugune on looma välimus? (suurus, kehakate, kehakuju, värvus, keha osad)
3. Looma elupaigad
4. Kuidas loom liigub?
5. Mida sööb ja kuidas toitu hangib?
6. Kasvamine (kuidas paljuneb, millal pojad sünnivad, kui palju poegi sünnib?)
7. Kuidas on loom inimesele kasulik?

Illutreerige oma töö fotodega või joonistage pilte.
Võite lisada ka mõne jutu, luuletuse, mõistatuse või ristsõna uuritud looma kohta.

Otsige infot raamatutest ja inernetist http://bio.edu.ee/loomad/

Esitage oma töö 25.novembril sellisena, et saaksite koos paarilisega posterit teha

Lisage tööle andmed, kust infot leidsite.

On hingedeaeg

Hingedepäev on üks vanemaid rahvakalendri tähtpäevi. Ent raske on seda kindla kuupäeva peale paika panna. Tänavu on see 2. novembril.

November on murrangu aeg. Kõigi taimede ja puude elus on enne novembrit surmahetk. Kui sel ajal toome tuppa kirsioksa, siis tema pungad ei puhke. Selleks, et puud suudaksid uuesti ellu ärgata, peavad nad pimedusest läbi minema ja külma käes näpistada saama. Kui aga mõni nädalgi külma ja pimedat on olnud, siis hakkavad taimed uuesti tärkama.

Hingedepäevaga on seotud mardi- ja kadripäev. Mardi- ja kadrisandid käivad ringi, kaasas vitsad, millega nad löövad pereliikmeid ja ütlevad: "Tooreks, terveks!". See vitsaga löömine ongi puudesse tekkinud uue elu- ja hingejõu edasiandmine inimestele. Hingedepäev, ka mardi- ja kadripäev, on aeg, mil tuleb hakata uskuma kevadesse. Tuleb mõttes käia läbi elumerest ja leida ilusad eredad unistused ning lootused.

Hingedeaeg algab mihklipäevast, mil öö ja päev on võrdseks saanud. Lõpeb aga mardipäeval. Mitmel pool Eestis on hingedeaja neljapäevad ja laupäevad sellised, kus mõeldakse kadunute hingedele. Siis kaetakse laud, lusikad aga asetatakse kausside kõrvale kummuli. Toidul lastakse nõnda tund aega seista. Seejärel pestakse nõud puhtaks. Mõnel pool on aga nii, et kui laud kaetud, läheb pere kõige vanem liige uksele ja hüüab nimepidi kõiki lahkunuid, keda ta mäletab. Kõige lõppu öeldakse: "Ja kõik need, keda me enam ei mäleta, tulge ja olge mõni aeg meiega." Niisuguse mängu kaudu tulevad endised ajad, kadunud inimesed ja nende tegemised elavatena inimeste juurde.

Hingedeaja keskel on kolletamispäev. Seda kutsutakse talveööde päevaks. Selle päeva märk meenutab natuke kuusepuud. On üks telg ja kolm oksapaari. Aga seda võib ka vaadata nagu ema, kes on sünnitamas kahte tütart. Eesti puukalendrites on see märk täiuslikumal kujul. Seal on kolme põlve järel värav ja seejärel paistab neljas. Värava taga on maaemad ja maaisad. Just nende poole peaksimegi nüüd sügise vaiksetel tundidel pöörduma, et nende kogemused ja tarkus oleksid meiega.

Mikk Sarve

jutu kirjutas üles Esne Ernits (miksike.ee)