Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakond ÕNNITLEB KOOLIVAHEAJA ALGUSE PUHUL ja annab teada koolivaheaja tegevustest raamatukogus.
Teisipäeval, 26. oktoobril laenutab kell 11-12 raamatuid ja kell 12-13 räägib oma lemmikraamatutest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld http://lib.werro.ee/administrator/index.php?option=com_eventlist&controller=events&view=event&hidemainmenu=1&cid[]=139
Vaheajal saab veel lahendada Tähekese viktoriini. Tänu kõigile, kes on juba vastuseid toonud! http://lib.werro.ee/index.php/ueritused/details/136-viktoriin-taheke.html
Vaheajal on sobiv võimalus hakata tegelema Contra tähesalmide illustreerimisega http://lib.werro.ee/index.php/ueritused/details/140-contra-tahetoolid.html
Kohtumiseni raamatukogus!
Helle LaanpereVõrumaa Keskraamatukogu lasteosakond
pühapäev, 24. oktoober 2010
I õppeveerandi viimane koolipäev Võru Noortekeskuses
Reedel, 22.oktoobril lõppes I õppeveerand. Meie koolis oli see päev AINETE PÄEV.
Meie klass külastas Võru Noortekeskust.
Noortekeskus tegutseb kahes majas. Kõigepealt vaatasime esimeses majas videot, kus tutvustasti noortekeskuse tegemisi. Saime teada, et noortekeskuses saavad vaba aega sisustamas käia seitsme kuni kahekümne kuue aastased noored. Peale filmi vaatamist läksime teise majja. Seal hakkasime mängima. Esimesena mängisime enda nime ütlemise mängu. Kui me nime ütlesime, pidime ka liigutusi tegema. Järgmisena tegime võistluse. Moodustasime neli rühma. Iga rühm pidi ajalehtedest torni tegema. Meie kõrvalrühm võitis. Kui mängud said mängitud, siis läksime tagasi eelmisesse majja. Seal võisime ise aega veeta. Hakkasime erinevaid mänge mängima. Õpetaja läks ära. Väga paljud, kellel vanematelt luba, jäid veel noortekeskusesse mängima. Mängisime Twisterit. Paljud tahtsid veel mängida, aga mänguplatsile mahtus ainult kuus inimest. Seitsmes inimene pidi hakkama noolt keerutama. Poisid mängisid tüdrukutega mänge, näiteks nupuhokit või laste piljardit. Loomulikult oli kolm poissi, kes mängisid mini-jalgpalli. Põhiliselt olid need Hando, Märt ja Kevin.
Päev noortekeskuses oli tore. Ma loodan, et see meeldis kõigile
Liisa Veddel
Võru Noortekeskuse kodulehekülge vaata SIIT!
Meie klass külastas Võru Noortekeskust.
Noortekeskus tegutseb kahes majas. Kõigepealt vaatasime esimeses majas videot, kus tutvustasti noortekeskuse tegemisi. Saime teada, et noortekeskuses saavad vaba aega sisustamas käia seitsme kuni kahekümne kuue aastased noored. Peale filmi vaatamist läksime teise majja. Seal hakkasime mängima. Esimesena mängisime enda nime ütlemise mängu. Kui me nime ütlesime, pidime ka liigutusi tegema. Järgmisena tegime võistluse. Moodustasime neli rühma. Iga rühm pidi ajalehtedest torni tegema. Meie kõrvalrühm võitis. Kui mängud said mängitud, siis läksime tagasi eelmisesse majja. Seal võisime ise aega veeta. Hakkasime erinevaid mänge mängima. Õpetaja läks ära. Väga paljud, kellel vanematelt luba, jäid veel noortekeskusesse mängima. Mängisime Twisterit. Paljud tahtsid veel mängida, aga mänguplatsile mahtus ainult kuus inimest. Seitsmes inimene pidi hakkama noolt keerutama. Poisid mängisid tüdrukutega mänge, näiteks nupuhokit või laste piljardit. Loomulikult oli kolm poissi, kes mängisid mini-jalgpalli. Põhiliselt olid need Hando, Märt ja Kevin.
Päev noortekeskuses oli tore. Ma loodan, et see meeldis kõigile
Liisa Veddel
Võru Noortekeskuse kodulehekülge vaata SIIT!
neljapäev, 21. oktoober 2010
PALJU ÕNNE, "TÄHEKE"!
Meie klass käis reedel, 15.oktoobril Võru Lasteraamatukogus ajakirja "Täheke" 50. juubelil. Meile räägiti , et "Tähekese" esimene number sündis 1960.aastal. Sealt võis lugeda luuletusi ja jutte. Esimene lasteajakiri Eestis oli "Laste Rõõm" ja sellele järgneski "Täheke". Raamatukogus saime vaadata "Tahekese" ajaloo näitust. Näitus oli väga huvitav. Raamatukogust võtsime kaasa viktoriini "50 tähekest" küsimused, millele vastuseid otsisime kooli raamatukogus "Tähekestest". Viktoriini lahendamisel olime edukad!
Loe Sinagi "Tähekest"!
Rahel Ariel, 3.b
Loe Sinagi "Tähekest"!
Rahel Ariel, 3.b
laupäev, 16. oktoober 2010
reede, 8. oktoober 2010
Õpetajate päev
5.oktoobril oli ülemaailmne õpetajate päev.
Meie koolis tähistati õpetajate päeva reedel, 8.oktoobril.
Õpetaja ametis olid abituriendid Kristi ja Anneliis. Nendega koos oli huvitav õppida eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust.
3.b klassi arvates olid nad väga head õpetajad.
Meie tänud Kristile ja Anneliisile toredate tundide eest!
Meie koolis tähistati õpetajate päeva reedel, 8.oktoobril.
Õpetaja ametis olid abituriendid Kristi ja Anneliis. Nendega koos oli huvitav õppida eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust.
3.b klassi arvates olid nad väga head õpetajad.
Meie tänud Kristile ja Anneliisile toredate tundide eest!
Leivapäev Mõnistes
7.oktoobril käisime Mõniste muuseumis LEIVAPÄEVAL.
Muljeid leivapäevast:
Vilja kuivatamine ja rehepeks
Jörgen:Istusime vanas rehetoas. Meile jutustati, kuidas vanarahvas vilja kuivatas. Rehetoas parte peal kuivasid viljavihud. Saime mõned vihud kaasa, et nendest viljaterad kätte saada. Õues peksime kootidega vilja. Viljapeadest tulid välja terad ja praht. Siis läksime teri prahist välja sõeluma.
Tuulamine
Liisa: Puuharu külge olid kinnitatud sõelad. Ühel sõelal olid väiksemad, teisel suuremad augud. Valasime sõela peale vilja peksmisel saadud viljaterad koos puruga. Sõelusime vilja ja esimesest sõelast pudenesid välja terad, praht jäi sõelale. Teisest sõelast kukkusid välja ilma kestadeta terad, kestad jäid sõelale.
Käsikiviga rukkijahu jahvatamine
Annabel:Viisime rukkiterad käsikivile. Jahvatasime teradest jahu. Selleks pidime käsikivi päripäeva pöörama. Kuna kivi oli nii suur ja raske, siis pöörasime kivi kolmekesi. Kui terve klass oli käsikiviga saanud jahvatada, saimegi kätte rukkijahu.
Leivataina valmistamine.
Harry:Leivataina valmistamiseks on vaja rukkijahu. See on leiva põhiline koostisaine. Kõigepealt on vaja kuum vesi kaussi panna, sellele lisada rukkijahu. Leivatainas pannakse ööpäevaks kerkima. Siis tuleb kätega kõvasti sõtkuda, et tainas käte külge ei jääks. Siis kui tainas käte küljest lahti on, tuleb teha leivapäts ja see leivalabidaga leivaahju panna.
Leiva küpsetamine
Ranel ja Hando:Vanasti oli leib peamine toit. Kõigepealt valmistati leivatainas. See pandi ööpäevaks kerkima. Järgmisel päeval võeti kapsaleht ja pandi see leivalabida peale. Kapsalehele asetati leivatainast päts. Siis pandi leib leivalabidaga 2 tunniks ahju küpsema. Kui leib oli küps, võeti ta ahjust puhta käega välja.
Kalja tegemine
Mia, Emili: Vanal ajal joodi söögi kõrvale sageli kalja. Kalja tegemiseks pressiti väiksed leivatükid puruks ja leotati neid vees. Sellele leotisele lisati suhkrut ja siis sõeluti läbi sõela. Nii sai kali valmis.
Tänapäeval ei tehta enam eriti ise kalja, vaid ostetakse poest.
Viljakohvi valmistamine
Helina: Nägime vanaaegset kohvimasinat ja saime igaüks sellega viljakohvi jahvatada. Kohvipuru koosnes
viljateradest. Vanasti lisati teradele ka sigurit.
Kamapallide tegemine
Alex, Märt:Saime valmistada kamapalle ja neid ka süüa.
Kamapallid koosnesid hapukoorest, kamast ja suhkrust. Soovitav süüa kamapalle koos piimaga, keefiriga või suhkruga. Väga maitsev!
Saiakeste valmistamine
Karin:Perenaine rääkis meile, kuidas vanasti saia tehti. Saime ka ise saiatainast pallikesi voolida. Panime pallikesed pannile ja puistasime neile peale kaneeli .Pärast saime oma saiakese ära süüa. Mmmm!...
Teraviljade tundmaõppimine ja sorteerimine
Anette: Uurisime erinevaid viljasorte ja nende seemneid e. teri . Õppisime tundma rukist, nisu, otra ja kaera.
Meile tutvustati erinevaid teravijatooteid.
Siis läksime teri sorteerima. Taldrikule olid valatud segamini nelja liiki terasid. Meie sorteerisime ja tõstsime neid eraldi tassidesse liikide kaupa. Seda tööd tegime rühmades.
Kiviaja leiva valmistamine
Margus: Käisime püstkojas, kus saime pulga otsas lõkke peal väikese leivakese küpsetada. Nii tegid toitu kiviaaja inimesed.
Meie leivapäev lõppes lõunasöögiga, milleks oli maitsev kartuli-tangupuder. Ka see on vana talutoit, mida söödi puhkepäevadel.
Muljeid leivapäevast:
Vilja kuivatamine ja rehepeks
Jörgen:Istusime vanas rehetoas. Meile jutustati, kuidas vanarahvas vilja kuivatas. Rehetoas parte peal kuivasid viljavihud. Saime mõned vihud kaasa, et nendest viljaterad kätte saada. Õues peksime kootidega vilja. Viljapeadest tulid välja terad ja praht. Siis läksime teri prahist välja sõeluma.
Tuulamine
Liisa: Puuharu külge olid kinnitatud sõelad. Ühel sõelal olid väiksemad, teisel suuremad augud. Valasime sõela peale vilja peksmisel saadud viljaterad koos puruga. Sõelusime vilja ja esimesest sõelast pudenesid välja terad, praht jäi sõelale. Teisest sõelast kukkusid välja ilma kestadeta terad, kestad jäid sõelale.
Käsikiviga rukkijahu jahvatamine
Annabel:Viisime rukkiterad käsikivile. Jahvatasime teradest jahu. Selleks pidime käsikivi päripäeva pöörama. Kuna kivi oli nii suur ja raske, siis pöörasime kivi kolmekesi. Kui terve klass oli käsikiviga saanud jahvatada, saimegi kätte rukkijahu.
Leivataina valmistamine.
Harry:Leivataina valmistamiseks on vaja rukkijahu. See on leiva põhiline koostisaine. Kõigepealt on vaja kuum vesi kaussi panna, sellele lisada rukkijahu. Leivatainas pannakse ööpäevaks kerkima. Siis tuleb kätega kõvasti sõtkuda, et tainas käte külge ei jääks. Siis kui tainas käte küljest lahti on, tuleb teha leivapäts ja see leivalabidaga leivaahju panna.
Leiva küpsetamine
Ranel ja Hando:Vanasti oli leib peamine toit. Kõigepealt valmistati leivatainas. See pandi ööpäevaks kerkima. Järgmisel päeval võeti kapsaleht ja pandi see leivalabida peale. Kapsalehele asetati leivatainast päts. Siis pandi leib leivalabidaga 2 tunniks ahju küpsema. Kui leib oli küps, võeti ta ahjust puhta käega välja.
Kalja tegemine
Mia, Emili: Vanal ajal joodi söögi kõrvale sageli kalja. Kalja tegemiseks pressiti väiksed leivatükid puruks ja leotati neid vees. Sellele leotisele lisati suhkrut ja siis sõeluti läbi sõela. Nii sai kali valmis.
Tänapäeval ei tehta enam eriti ise kalja, vaid ostetakse poest.
Viljakohvi valmistamine
Helina: Nägime vanaaegset kohvimasinat ja saime igaüks sellega viljakohvi jahvatada. Kohvipuru koosnes
viljateradest. Vanasti lisati teradele ka sigurit.
Kamapallide tegemine
Alex, Märt:Saime valmistada kamapalle ja neid ka süüa.
Kamapallid koosnesid hapukoorest, kamast ja suhkrust. Soovitav süüa kamapalle koos piimaga, keefiriga või suhkruga. Väga maitsev!
Saiakeste valmistamine
Karin:Perenaine rääkis meile, kuidas vanasti saia tehti. Saime ka ise saiatainast pallikesi voolida. Panime pallikesed pannile ja puistasime neile peale kaneeli .Pärast saime oma saiakese ära süüa. Mmmm!...
Teraviljade tundmaõppimine ja sorteerimine
Anette: Uurisime erinevaid viljasorte ja nende seemneid e. teri . Õppisime tundma rukist, nisu, otra ja kaera.
Meile tutvustati erinevaid teravijatooteid.
Siis läksime teri sorteerima. Taldrikule olid valatud segamini nelja liiki terasid. Meie sorteerisime ja tõstsime neid eraldi tassidesse liikide kaupa. Seda tööd tegime rühmades.
Kiviaja leiva valmistamine
Margus: Käisime püstkojas, kus saime pulga otsas lõkke peal väikese leivakese küpsetada. Nii tegid toitu kiviaaja inimesed.
Meie leivapäev lõppes lõunasöögiga, milleks oli maitsev kartuli-tangupuder. Ka see on vana talutoit, mida söödi puhkepäevadel.
Tellimine:
Postitused (Atom)